Kui palju maksab paneelmaja vannitoa remont?
Selgitame välja, kui palju maksab keskmise paneelmajas asuva vannitoa remont (vastus SIIN).
Muu hulgas vastame järgnevatele küsimustele:
- Millega tuleks vannitoa remondi planeerimisel arvestada?
- Mille arvelt võib säästa ning mis peaks kindlasti olema kallimast hinnaklassist?
- Kuidas erineb paneelmaja vannitoa remont teistsuguse kortermaja remondist?
Remondile eelnevad tööd
Reeglina tähendab paneelmaja vannitoa remont, et välja lõhutakse kogu olemasolev “karp”. Nimelt on paneelmaja vannituba üldiselt lihtsalt betoonist karp, mis on ühes tükis ruumi sisse tõstetud. Enamasti oli see viimistletud juba tehases – WC-pott ning vann paigas, isegi keraamilised plaadid jms seinas. Kohapeal ühendati kogu komplekt kanalisatsioonipüstikutega, elektrijuhtmetega ning veetorustikuga.
Kuna tegemist on täiesti eraldiseisva “karbiga”, siis selle karbi väljalõhkumine ei kujuta maja konstruktsioonidele vähimatki ohtu, kuna seal puuduvad kandvad seinad. Pigem muutub maja hoopis kergemaks, kuna betoonkarp kaalub tavaliselt suurusjärgus 3-4 tonni ja uus vannituba hakkab kaaluma kõigest ühe tonni jagu.
Ühtlasi puudub enamasti ka vajadus projektide teostamiseks, kuna maja põhipüstikud – vee- ja kanalisatsioonitorud – jäävad omale kohale.
Seaduse järgi tuleb korteri seinte lammutamiseks majaelanikelt (ühistuliikmetelt) küsida 51% korteriomanike nõusolekut.
Mõistlikult naabritega suheldes ja selgitades ei ole ülaltoodu aga keeruline töö. Maja muutub uue vannitoa ehitamisega ainult paremaks ja turvalisemaks, kuna
- Maja mass väheneb
- Uus vannituba on lekkekindlam, vaiksem ja ohutum, kui vana vannituba oma vanade tehnosüsteemide ja juhtmetega
Kui vana vannitoa “karp” on välja lammutatud, ehitatakse sisuliselt kogu vannituba (või duširuum) täiesti nullist üles. Uued seinad, lagi, põrand ning uks. Muidugi ka uued torud, uued elektrijuhtmed (veetakse elektrikilbini, lisatakse rikkevoolukaitse).
Uue vannitoa eelised
Sageli soovitame paigaldada elektrilise põrandakütte, lisaks korralik hüdroisolatsioon. Täiesti uue vannitoa suur eelis on see, et sinna on võimalik ehitada “trapiga” põrand, ehk puudub dušinurk, mis võtab mõttetult ruumi, kaotab aja jooksul oma värske välimuse ja on ebamugavam, kuna on enamasti kitsas, sinna on vaja “sisse astuda” ja sageli kipuvad nad ka aja jooksul amortiseeruma.
“Trapiga” põrand – mis tähendab seda, et kogu vannitoa/duširuumi põrand on ühtlase, vähemärgatava kaldega ühte nurka, kus toimub vee äravool põrandatrapist – on mitmes mõttes mugav ja praktiline:
- Trapp annab võimaluse kogu põrandapinna alla küttekaabli paigaldada
- Veelekke korral (näiteks pesumasinast) annab põrandatrapp lisakindluse veekahjude vältimiseks
- Puuduvad astmed ja randid ning põrand on kogu ruumi ulatuses sile ja kergesti puhastatav
- Trapp lisab visuaalset avarust, mida enamasti korterites napib
Lisaks annab uue vannitoa ehitus ka vabamad käed planeeringuks – kuhu tuleb uks, kuhu paigutada dušinurk või vann, kuhu pesumasin, valamu, valgustid jms. Vannituppa võib paigutada ka kõlareid, telereid ja on ette tulnud isegi töönurk arvutile. Muidugi viimase töökindlus ei ole niiskuse tõttu kindlasti sama pikaealine, kui kuiva ruumi puhul, kuid korralikult ehitatud ja hea ventilatsiooniga vannitoas ei ole niiskus üldiselt suur probleem.
Kui lisame juurde veel eritellimusel valmistatud mööblidetailid – näiteks samas toonis tammepuust valamualuse, peegliraami ja riiulid, on tulemus ootamatult kena – isegi, kui see asub paneelmajas.
Miks peaks paneelmajas asuva korteri omanik leppima viletsama vannitoaga, kui eramaja omanik?
Millele remondil tähelepanu pöörata?
Muidugi eeldab üks korralik ja kvaliteetne vannituba/duširuum ka kvaliteetset sanitaartehnikat – näiteks soovitame vältida väga odavaid ja tundmatuid kaubamärke, eriti segistite või WC-süsteemide puhul.
Valgustid on tänapäeval enamasti LED-valgustid, mille soovitame endal välja valida. Soovitavalt ka üks-kaks seinavalgustit või siis valgustatud peegel – üldiselt on mugav, kui vannitoas on ka üks nö öövalgustuse liik.
Kindlasti soovitame kaaluda elektrilise põrandakütte paigaldamist (isegi, kui vannitoas on käterätikuivati olemas), sest põrandaküttekaabli paigaldus on väga väike lisakulu ja see ei nõua hilisemat hooldust, küll aga väga suur boonus juhul, kui soovite soojemat ruumi või põrandat. Lisaks kõigele on põrandaküte väga tõhus “kuivataja”, mis tõrjub ruumist täiendavalt niiskust.
Enamasti paigaldatakse vannituppa/duširuumi ka pesumasin ja see on mitmes mõttes ka loogiline –masinatel võib tekkida veeleke. Sellisel puhul oleks hea, kui see asub nö veekahjude mõttes “isoleeritud” ruumis, kus võimalik veeleke ei tekita kahju ülejäänud korterile või kõrvalkorteritele. Lisaks muidugi müra, mis näiteks köögi puhul kostub tubadesse rohkem, kui vannitoast.
Üldiselt soovitame plaatida kõik seinad maast laeni, ning loomulikult ka põranda. Varianti, kus pool seinakõrgust on plaaditud ja ülejäänud värvitud, me väga ei soovita, kuna värvi ja keraamilise plaadi puhul pole kahtlustki, et keraamilise plaadi niiskuskindlus, vastupidavus ja kulumiskindlus ületab värvitud seina mitmekordselt.
Korralikult ja tänapäevaselt ehitatud vannituba (kui see on ehitatud kõikide ehitusnormide kohaselt ja kasutades kvaliteetseid materjale) on sisuliselt ajatu ehk 25-30 aastat murevaba.
Meie esimestel ehitatud vannitubadel on täitunud nüüdseks 25 aastat ja neid uuesti üle vaadates on näha ainult mõõdukaid kulumisjälgi, kuid ei midagi sellist, mis vajaks remonti või väljavahetamist.
Ilmselt küll tuleb mingi hetk hakata mõtlema segistite ja dušisüsteemide väljavahetamisele, kuid tegemist on siiski kuluosadega, mis ei olegi mõeldud lõpmatult kestma.
Kui palju maksab paneelmaja vannitoa remont?
Esiteks sõltub (paneelmaja) vannitoa remondi hind paljuski sellest, mitmendal korrusel see asub, kas majas on lift ja mis saab ümbritsevast alast ehk kuidas lahendada vannitoa välisperimeetri viimistlus ja kokkusobivus ülejäänud korteriga. Esmane põhjalik ülevaatus on vajalik ja vältimatu.
Teiseks sõltub hind olemasoleva vannitoakarbi materjalist – mitte alati ei ole see betoonist, vaid võib olla ka raudkarkassile ehitatud asbestplaatidest.
Kolmandaks sõltub see paljuski kliendi soovidest – materjalidest, sisustusest ja erisoovidest. Näiteks ilmneb hinnavahe olenevalt sellest, kas:
- Seina läheb mosaiikplaat või suurem plaat
- WC tuleb seinasisene või põrandale toetuv
- Segistid on seinasisesed või pinnapealsed
- Kas plaanitakse elektrilist põrandakütet jms.
Laias laastus on keskmise paneelmaja vannitoa kogumaksumus (koos lammutamise, prügiveo, materjalide transpordi ja ehituse osas) suurusjärgus 3200-3800 eurot (seisuga veebruar 2022).
See hind ei sisalda ehitusmaterjale, utiliseerimistasusid ega viimistlusmaterjale, kuid sisaldab kõiki töid, alates konsultatsioonist ja lammutusest ning lõpetades peegli seina riputamisega (sealhulgas litsentseeritud elektriku töötunnid — rikkevoolukaitsme paigaldus, kaabeldustööd jms) ning kõiki muid tööga seotud kulusid.
Sealjuures sisaldab hind kõiki kokkulepitud ja “ootamatuid” lisatöid ehk töö hind peale hinna kokkuleppimist igal juhul ei muutu, isegi, kui teil tekib töö käigus täiendavaid mõtteid või ideid — kuni need jäävad ehitatava ruumi piiridesse.
Näiteks tekib kliendil töö käigus mõte, et lisame seinaplaatidele bordüüri, seinale veel ühe valgusti, lisame dušiklaasi või kui selgub, et maja kanalisatsioonipüstik on kehvas seisukorras, vajab seega korteri piirides väljavahetamist vms.
Et kliendil oleks kindlus – kokkulepitud töötasu tööde käigus ei muutu – on meie jaoks oluline reegel.
Muidugi leidub turul ka odavamaid ja ka kallimaid tegijaid ja eks kõik ongi suhteline.
Kokkuvõtteks sõltub vannitoa remondi lõplik hind paljuski tööobjekti asukohast, korrusest, pindalast, soovidest, tööturu seisukorrast, töötajate kvalifikatsioonist, hooajalisusest ja mitmest muust tegurist, sest vannitubade ehitus on väga spetsiifiline töö. Antud juhul on see kalkuleeritud keskmine hind ja täpsemalt selgub see ikkagi pärast objekti ülevaatust.
Tasuta ülevaatuse ja hinnapakkumise saamiseks võtke palun ühendust SIIN.